et sai siis minu auto täna kah (6 veb 2007) "õnnistatud"...

istun rahus kodus, kell nii 14 paiku kedagi ei puutu, loen uudised, järsku "kop-kop-kop" uksele. teen lahti - naaber, kelle nime ma ei tea ja nägu mäletan väga häguselt, ja kelle naabriks olemist saab tuvastada vaid maika järgi (üsna vähetõenäoline, et suvaline onu mööda tänavaid -8 pakasega jalutab). "teie autole tehti laks!" - no shit, thank you blinn. püksid jalga, jooksen alla, tuperrikesekese juures vilgutab ohutulesid avensis takso siltidega, kõnnin auto juurde - vasak nurk on saanud kannatada, mitte tapvalt, õnneks. natuke tiiba, natuke stanget, natuke tuld. tuimalt vaatan toyota juhile otsa, see seletab et tuli ja keeras ja auto ei keeranud ja libises ja kiirus väga suur ei olnud ja et siis oligi nagu perses, s.t. hondas. tänud, semu. aga onu ise on nii õnnetu näoga et ei viitsi möliseda... ja tuju oli ka hommikust saati nii hea, et ei viitsi seda endale rikkuda - mees ei põgenenud ju ikkagi, ootas ausalt ära, laks ei ole väga jube, ja eks nüüd taksojuhi kindlustuse koeffitsent on niigi teabkus - see talle ongi karistuseks, mis ma ikka prääksun (mis ei muuda minu imestus, et PÄEVASEL AJAL - nähtavus super - pika sirge lõpus - majade vahel - sõita otsa SEISVALE autole, olles ise taksojuht?!?! nomaitia, peab ikka eriline tumba olema?..)

käime kiirelt statiolist läbi, täidame seal paberid (kummalgi pold blanketti), onu ütleb et tema on end if'is kindlustanud, viib mu koju, vabandab veelkord ja tõmbab lesta. ma ohkan, kangutan natuke lumelabidaga seda tiiba välja (kraabib rehvi muidu) ja lähen if'i... astun sisse, nukrad näod, näen ühte naisterahvast "kahjuvormistamises" vms, samm ette ja küsin, kas tema õlal saabki täna nutta? ta itsitab, võtab selle õnnetusjuhtumi vms paberi, vaatab, ja pakub et seekord pean ma küll salvas nutma - taksojuhil hoopis seal kindlustus. nu salva siis salva, viisakalt kummardan ja lahkun ruumist. salva üle tee, astun sinna sisse, sama muusika - nutt kurgus, kelle vesti ma täna niiskeks teen? tütarlaps naeratab, küsib mis juhtus. ma ütlen nii ja naa, kallikesele tehti liiga, ai nid help :) kirjutan avalduse, tuleb kahjukäsitleja, teeme paar pilti, surume käed ja ma lahkun catweesi suunas (ma ei teadnudki, et veho on kadaka teelt ära kolinud?). tulen catweesi, ütlen tere, kindlustus saatis siia, et ... ja siis noor härrasmees visates mulle pilgu peale jätkab - "civic type r, vasak esimene nurk, vahetada tuli, stange, tiib, võib-olla kapott värvida ja võib-olla iluvõre ka". paus, mul karp lahti, ila tilgub suunurgast põrandale nagu hullari patsiendil. võtan end kokku, küsin, et kust kurat tema seda juba teab? rahuleolev naeratus, ütleb, et nägi mind ja autot salva ees. phew, ma juba mõtlesin et eestis on e-majandus nii kaugele aetud et 5 minutiga on mind parandama hakkaval autoteenindusel juba kõik andmed minu kohta teada :)

igatahes paar pilti catweesi ees, ja ma sõidan koju, kell on natuke peale 15... kogu loo peale tund kopikatega aega ja ühtegi närvirakku (mis on kõige olulisem) :)