skip to content

autolugu #3

lugu #3(honda foorimis postitus kah)


eelmine talv mõtlesime üks pühapäev naisega, et läheks sõidaks kuskil ringi, lihtsalt kärutaks (seda niisama sõitmist juhtub suhteliselt tihti). läksime siis haapsalu poole, kaikki kunnossa jõudsime kohale... valik, kas minna edasi pärnusse, hiiumaale või vormsile? viimased kaks siis mööda jääteed, pole kunagi varem sõitnud, põnev. kell kusagil 12-13 paiku, otsustasime et kiirelt teeme vormsile ringi peale ja siis võib-olla jõuab hiiumaale ka. mõeldud-tehtud, poehali.. jäätee ise oli tõesti päris lahe, kui kellegil kogemused puuduvad - soovitan :)

jõudsime kohale, lähme paremale.. märgid, mis ütlevad et saarel on kiirusepiirang 50kmh, külades 30. esimene vasakkurv mis tuli - suhteliselt kitsas tee, ja noh mitte eriti hea nähtavusega, ja ma veidi lõikasin vastassuunda ka - vastu tuleb chrysler mikrobuss, ma rool paremale ja hange 70nega (pidurdamise mõju lumisel teel on suhteliselt olematu) :) sees nii sügaval, et ust lahti ei saa :) ÕNNEKS (lollidel veab) sõitis kohe chrysleri järel üks neljaveoline mitsu (pajero sport?) ja juht nägi mis juhtus - ma ei jõudnud veel autost välja ka ronida kui nad juba sättisid mul sabas köiega, välja tõmbama :) suht kiiresti tõmmati mu välja (siinjuures suuremad tänud jällegi mitsu autojuhile), ja sellest sai mulle hoiatus taeva poolt, et ole ettevaatlik, linnainimene :)

edasi sõitsin tegelikult suhteliselt vaikselt, igati tubli olin.. käisime vaateplatvormil, ülevapool (kohanimed on vormsil ikka anna tulla - hullo, rälby, diby jms, nagu oleksid stockholmi äärelinnas) ja siis... vaateplatvormi juurest ära sõites märkasin väikest kõrvalteed mis viis metsa, nii enam-vähem paralleelselt saare ülemise rannajoonega. naine kui kaine mõistusega inimene üritas vihjata et seal on vist ikka mõistlikumad autod käind (suht laiad rehvid paistsid), ja ega typerriga pole mõtet ronida metsateedele kus liiklust ei esine, aga noh... ma ei kuulanud :) keerame sisse, eriti kihutada ei anna, aga liigume... natuke allamäge, mõnus, vaated, õhk... ja siis sai tee otsa - vana vene piirivalve vaateposti ja poolenisti ära lagunenud telliksivi ehitise juures. mõõõnuuuuuuus... just siis tekkisid mul esimesed kahtlused teemal "selles autos on üks konkreetne idioot, ja ta ei ole naissoost". mida ma kartsin see ka juhtus - tagasi sõites pidi nüüd juba üles ronima, ja mingi hetk me rõõmsalt jäime kõhule, rattad jäid rippuma õhku ja autosse tekkis mõtlik vaikus.. kell on midagi 14, pimedaks läheb veidi peale 17, homme on tööpäev, mul ei ole labidat, ükski auto siia ei eksi ja vaateplatvormini (kust me ära keerasime ja kus on kõige tõenäolisem kedagi appi saada) on parajad 2-3 kilomeetrit, kui mitte rohkem. laheee... egas midagi, jätan naise auto juurde päevitama ja ise jooksen vaateplatvormi juurde. tühjus. ootan natuke, siis hakkan helistama. proovin autoabi, neil pole vormsil mitte kedagi. hädaabisse helistada on vast vara?.. valin 1188 numbriinfo ja palun et nad mulle sms'iga saadaksid kõik numbrid mis neil vormsi aadressiga üldse on :) leidub 3 numbrit, iga kord räägin sama juttu - nii ja naa, jäin kinni, olen loll, äkki on teil tuttavat traktoriga või jeebuga? esimene vastaja on hetkel pariisis, teisel on mees päeval kedagi juba aidanud ja nüüd magab (sai kopika, ostis pudeli ja väsis kohe ära). kolmas vastaja annab neljanda telefoninumbri, neljas number mõtleb pikalt, annab viienda numbri. viiendal selgub, et mehel on traktor küll, aga traktor on liiga suur ja sinna kuhu mina end sokutasin ta lihtsalt ei mahu puude vahelt.. küll aga soovitab kõndida edasi veel paar kilomeetrit - seal on majakas, ehk sealsed elanikud oskavad aidata. ega mul muud üle jää, jalad selga ja jooksuga edasi. kell on kuhugi 15 kanti jõudnud vahepeal..

majaka juures on vaikus, AGA mul jälle veab - ma leian lumelabida :) kraban selle ja jooksuga tagasi, auto juurde. naine autos, kuulab raadiot, närib küüsi :) labidas käes, tirin pagasnikust tungraua, tõstan auto ja hakkan kaevama... vehkinud natuke, tõstan teise poole üles, kaevan teiselt poolt ka :) lasen auto alla, kaevan ees suurema platsi puhtaks, et hoog sisse saada, naine leidis vahepeal hunniku killustikku, tõstan jälle auto, loobime killustikku natuke esirataste alla, siis viskame seda auto ette ka, teeme nii 5m-pikkuse killustikuraja, et kindlam oleks, siis vaatan kella... 16:30 ringis, varsti läheb pimedaks, tuleb meelde et jäätee pannakse kinni kell 18, nii et mul on tõenäoliselt ainult üks (esimene ja viimane) katse jäänud. hüppan rooli, auto käima... gaas... ja olengi künka otsas! hurraa, lilled, shampus, bikinides beibed (mõttes, muidugi) :)

viime labida ära, otsustame et natuke aega veel on ja teeme tiiru lõpuni ära... kui väga lühidalt (siiber trükkimisest, ja lugejal vast lugemisest), siis seekord läks õnneks ja kinni me ei jäänd, kuigi teele olid päris suured lumehanged tekkinud, aga vajutasin gaasi põhja ja kuidagimoodi surusin end läbi :) samas, jäätee "starti" jõudsime enam-vähem täpselt 18ks, ja avastasime et värav on põmst kinni juba.. aga selgub, et koju/jääle meid siiski lubatakse ja 20ks olimegi juba kodus ja jõime kuuma teed rummiga

Coded with validXHTML, CSS and tested for WCAG Priority 2 Conformance.

Powered by Website Baker, design by gavjof