skip to content

autolugu #4

lugu #4(honda foorimis postitus kah)


aastat nii 15-16 tagasi, kui piire veel polnud ja vabariikki oli alles taasväljakuulutatud sai isa-vennaga viimast korda autoga ukrainas käidud. autoks oli avia, sinine, karp, külmikuta (praegu neid eriti ei liigugi enam, tollal oli väga popp kaubik).

sõidu eesmärk nagu alati - vanaema juures arbuuse süüa, aasovi meres varbaid leotada ja koju minnes murelit-puuvilju tuua :) siis toimus ka esimesi rock-summereid üldse, ja seal oli mu emal oma hamburgeriputka (oh neid mälestusi) - seal oli plaan osa puuvilju maha ärida (euroopa liitu polnud ja kaubitseijaid eriti ei peedistatud)

marsruut oli ukraina-valgevene-leedu-läti-eesti. ma olin siis 15 aastat vana, vend kümnene. lube mul muidugi polnud, aga roolis sõidan ma linnaski 14a alates, nii et aeg-ajalt lasi mind isa ikka vahetusautojuhiks rooli.

et siis kusagil valgevenes, peale minski, pakub isa et poeg tahad rooli? hah, muidugi tahan, milles küsimus. kiire pit-stopita juhi vahetus ja isa juba ronib kabiinist läbi väikse ukse sinna kaubaruumi (kus olid madratsid põrandal murelikastide vahel), ja üritab midagi seal sättida, me vennaga keskendume autojuhtimisele. sajab õrnalt seenevihma, nähtavus on hea, ees väga pikk lame kurv paremale, märk "vihmaga libe". kiirust ~70 ringis, mõtlen et "käib kah". ja siis kurvi keskel läheb see kuradima avia kastikas külglibisemisesse :) konkreetselt tõmbab külg ette, ja täiesti tühjast kohast - kiirust erilist pole ollagi, kurv on väga lame, no mida perset, kes oleks sellist üllatust oodanud?! kuna esimesed õppetunnid mis isa andis olid pirukaga jääplatsil (tammsaare tee garaazhide taga, seal kus praegu "1001 kodumasinat" vms) siis täiesti reflektoorselt rool vasakule, siis jälle paremale, siis jälle vasakule, lõpuks sai see (ma pakun 3-4 tonnine) kaubik ära rahustatud ja teeservale pargitud. ahjaa, fun oli kuulda kuidas taga kastis käis "kolks, kolks, kolks" ja ropendamine - paps lendas seal taga seinast seina, ei jõudnud veel pikali heita ja hoidis käed ees et mitte murelitesse vajuda :) me vennaga muidugi täiesti valged näost hirmust, sellist põlvevärinat pole mul vist enam mitte kunagi elus olnud... paps ronib tagant välja, vaatab meile otsa ja kergendunult nuriseb nina ette "krt ei saa 5ks minutiks ka üksinda jätta kohe mingid jurad" ja istub rooli. edasi aga toimub reisi kõige lõbusam etteaste - kui kiirus jõudis kuhugi 70 juurde avia otsustas _sirgel_ lõigul lihtsalt teelt minema sõita - väga tugev kõrvaltuul, avial suht suur küljepind, lihtsalt puhus minema libedalt teelt :) siis hakkas juba paps rooli kallal higistama, ja mina õppisin selgeks paar-kolm elus hädavajalikku väljendit :) kõik lõppes õnnelikult, jõudsime tublisti koju, aga tagantjärgi mõeldes siis ikka mõnus vedamine... ahjaa, moraal ka - libedaga sõitmise oskus on VÄGA oluline, ja mitte ainult talvel. "drifting" peab kuhugi sügavale alateadvusesse õpitud olema, nii sügavale et mõistus ei peaks asja juures üldse osalema...

Coded with validXHTML, CSS and tested for WCAG Priority 2 Conformance.

Powered by Website Baker, design by gavjof